Mida tuleks arvesse võtta avariiduššide valimisel?

Avariiduššide valimisel tuleb arvesse võtta mitut olulist tegurit, et dušid tagaksid hädaolukordades piisava kaitse ja vastaksid ohutusnõuetele. Nende tegurite õige hindamine võib tagada selle, et avariidušš töötab ohtlikes olukordades töökindlalt ja efektiivselt.

1. Asukoht ja juurdepääsetavus

• Avariidušid peavad olema kergesti ligipääsetavad ja asuma maksimaalselt 10-sekundilise jalgsikäigu kaugusel ohutsoonidest. Need peaksid olema barjäärivabad, et duši alla saaks jõuda kiiresti, takistuste või viivitusteta.
• Avariidušid peaksid asuma nähtavas kohas ja nende asukoht peab olema selgesti tähistatud

2. Veetemperatuur (leige vesi)

• Standardi kohaselt peab avariiduši veetemperatuur olema vahemikus 15 °C kuni 37 °C. See temperatuurivahemik on määratud selleks, et minimeerida lisakahjustusi, näiteks külmašokki või põletushaava süvenemist, mis võivad tuleneda vee äärmuslikust temperatuurist.
• Kui töökoht asub piirkonnas, kus vesi võib olla liiga külm või kuum, võib avariidušš vajada lisaseadmeid, näiteks küttekehasid vee soojendamiseks või jahutussüsteeme liiga kuuma vee jahutamiseks.

3. Vee vooluhulk ja kasutusaeg

• Avariidušš peab tagama ohtlike ainete tõhusaks loputamiseks piisava vee vooluhulga. Standardi kohaselt peab dušš andma vähemalt 75,7 liitrit vett minutis ja suutma töötada katkematult vähemalt 15 minutit.
• See tagab, et kõik kemikaalijäägid või muud saasteained eemaldatakse tõhusalt kogu kokkupuutealalt.

4. Keskkonnatingimused

• Oluline on võtta arvesse keskkonnatingimusi, kuhu avariidušš paigaldatakse. Näiteks väga külmades piirkondades on vaja jäätumisvastaseid süsteeme, samas kui kuumades piirkondades võivad olla vajalikud jahutussüsteemid. Ka duši konstruktsioon ja materjal tuleb valida nii, et see peab vastu keskkonnatingimustele.
• Isetühjenevad dušid on hea valik piirkondades, kus on oht, et vesi külmub torudes.

5. Materjali vastupidavus ja hooldus

• Avariiduši materjalid peavad olema korrosioonikindlad, näiteks roostevaba või tsingitud teras, eriti tööstuskeskkondades, kus kokkupuude kemikaalidega võib duši komponente ajapikku nõrgestada.
• Peale selle on avariiduššide nõuetekohaseks hädaolukordades toimimiseks vaja neid regulaarselt hooldada. Olulised on iganädalased kontrollid ja standarditele vastavad hooldustavad.

6. Lisavarustus ja kohandamisvõimalused

• Avariidušid saab varustada lisaseadmetega, mis suurendavad nende funktsionaalsust ja ohutust. Näiteks häiresüsteem, mis hoiatab heli- ja valgussignaali abil duši kasutamise eest, võib õnnetuse korral suurendada reageerimiskiirust.
• Külmumis- ja ülekuumenemisvastased ventiilid on kasulikud külmas ja kuumas kliimas, sest need takistavad vee külmumist või ülekuumenemist torudes, tagades vee õige temperatuuri kohe, kui algab duši kasutamine.

7. Vastavus standarditele

• Oluline on tagada, et valitud avariidušid vastavad kohalikele ja rahvusvahelistele standarditele, näiteks ANSI/ISEA Z358.1 ja TS EN 15154. Nende standardite järgimine tagab, et avariidušid pakuvad hädaolukorras piisavat kaitset ja funktsionaalsust.

8. Avarii- ning silma- ja näoduššide kombineerimine

• Paljudel töökohtadel on mõistlik kombineerida avarii- ja silma- või näodušš üheks seadmeks (kombineeritud dušš), mis pakub universaalset kaitset mitmesugustes hädaolukordades, kus kemikaalid võivad mõjutada nii keha kui ka silmi.

Õige avariiduši valik põhineb alati töökoha konkreetsetel tingimustel ja riskidel. Kui kõiki neid tegureid võetakse arvesse, saab tagada selle, et töökohal on olemas tõhusad ja ohutud avariidušilahendused, mis vastavad nõuetele ja annavad töötajatele võimalikult hea kaitse.