Kemikaaliroiske korral tuleb silmadušši kasutada koheselt, kui silmadesse satub mis tahes ohtlik aine. Esimesed 10–15 sekundit on kriitilised, kuna viivitamine võib põhjustada püsivaid silmakahjustusi. Silmadušši on vaja kasutada kõikide kemikaalide puhul, olenemata nende tugevusest või tüübist, sest igasugune võõrkeha või keemiline aine silmas võib kahjustada tundlikku silmakudet.
Õige kasutamistehnika ja kiire reageerimine määravad suuresti, kas kemikaaliroiske põhjustab ajutist ebamugavust või tõsiseid terviseprobleeme. Järgnevalt käsitleme peamisi olukordi, mis nõuavad kohest silmaduši kasutamist, õiget kasutamistehnikat ning tüüpilisi vigu, mida tuleks vältida.
Millal on silmaduši kasutamine eluliselt vajalik kemikaaliroiske korral?
Silmadušši tuleb kasutada koheselt, kui silmadesse satub ükskõik milline keemiline aine, sealhulgas happed, leelised, lahustid või muud tööstuslikus keskkonnas kasutatavad ained. Kriitilised on esimesed 10–15 sekundit pärast kokkupuudet, sest just sel ajal määratakse silmakahjustuse raskusaste.
Eriti ohtlikud on söövitavad kemikaalid nagu väävelhape, lämmastikhape või naatriumhüdroksiid, mis võivad põhjustada silma sarvkesta ja sidekesta tõsiseid kahjustusi juba mõne sekundi jooksul. Laborites ja tööstusettevõtetes kasutatavad orgaanilised lahustid võivad samuti tekitada silmaärritust ja kahjustada silma pinda.
Keha- ja näodušši tuleks kasutada ka siis, kui kemikaalid on sattunud näole laiemalt, mitte ainult silmadesse. See tagab, et kemikaalid ei saaks silmadesse voolata näolt või juustest. Laborites, kemikaalitehastes, naftatöötlemistehastes või haiglates töötavad inimesed peavad teadma lähima hädaduši asukohta ja selle kasutamist.
Kuidas õigesti kasutada silmadušši kemikaaliroiske eemaldamiseks?
Silmadušši tuleb kasutada vähemalt 15 minutit järjest, suunates õrna veejoa otse silmadesse. Vee temperatuur peab olema leige (15–37 °C), et mitte tekitada silmadele lisastressi. Pea tuleb hoida nii, et saastunud silm oleks allpool, vältimaks kemikaalide levikut teise silma.
Kasutamise sammud on järgmised:
- Aktiveerige silmadušš koheselt – enamik ProSafety seadmeid käivitub alla sekundi jooksul.
- Hoidke silmalaugusid sõrmedega lahti, et tagada põhjalik loputamine.
- Suunake veejoa vool silma sisenurgast välisnurga suunas, et kemikaalid ei leviks.
- Liigutage silmi kõigis suundades, et vesi jõuaks kõikidesse kohtadesse.
- Eemaldage kontaktläätsed, kui need ei tule välja iseenesest.
Loputamise ajal tuleb vältida silmade hõõrumist, sest see võib kemikaalid sügavamale kudedesse suruda. Keha- ja näodušši kasutades tuleb samuti tagada, et kogu näopiirkond saab põhjalikult loputatud, eriti kui kemikaal on sattunud ka juustesse või kõrvadesse.
Millised on kõige sagedamad vead silmaduššide kasutamisel hädaolukorras?
Kõige sagedasem viga on loputamise liiga varajane lõpetamine – paljud inimesed peatavad protsessi juba mõne minuti pärast, kuigi minimaalne loputamise aeg peab olema 15 minutit. Teine tüüpiline viga on vale kehaasendi kasutamine, mille korral kemikaalid saavad voolata ühest silmast teise.
Järgmised vead võivad kahjustuse raskust suurendada:
- Liiga külma või kuuma vee kasutamine, mis tekitab silmadele lisastressi
- Silmalaugude kinni hoidmine hirmu tõttu, mis takistab põhjalikku loputamist
- Kontaktläätsede jätmine silmadesse, mis võib kemikaalid läätsede alla kinni püüda
- Silmaduši kasutamise edasilükkamine esmaabi otsimise kasuks
Oluline on meeles pidada, et silmadušš peab olema regulaarselt kontrollitud ja hooldatud, et tagada selle toimimine kriitilises olukorras. Mittetoimiv või halvasti hooldatud seade võib hädaolukorras viivitust tekitada ja kahjustuse raskust suurendada.
Kemikaaliroiske korral on kiire ja õige reageerimine eluliselt tähtis. Töötajad peavad teadma lähima silmaduši asukohta ja selle kasutamist, sest sekundid võivad olla otsustavad püsivate silmakahjustuste ärahoidmisel. Regulaarne koolitus ja seadmete hooldus tagab, et hädaolukorras on kõik vajalik kiireks ja tõhusaks esmaabiks olemas.